Ajakirja Orienteeruja toimetus pöördus minu poole saamaks ülevaadet kuidas edenevad JWOC ettevalmistused IT valdkonnas. Nii siis püüan anda ülevaate oma tegemistest ehk sellest kas ja kuidas on võimalik üldse Eesti riigis teha tipptasemel võistluste ajavõttu.

Juunioride MMil tulemuste saamise nimel olen nüüdseks töötanud pea aasta. Seis veel väga rõõmustav ei ole - tööd on veel vaja teha lahenduste lõplikuks välja arendamiseks, kuid hetkel võib vast küll juba öelda, et juuniorid oma tulemused saavad. Vast mitte nii kõrgel tasemel, kui aasta tagasi sai planeeritud aga reeglitele vastavalt ja korrektselt ning Eesti olusid arvestades. Aasta tagasi sai tehtud ka järgmine plaan, et enamus uusi lahendusi saaks juba SO MMi ajal Haanjas proovida ning siis lõplik katsetamine Ilves-3el ja Ilvesteatel. Nii on peaaegu ka läinud - kõik mis minu võimetes. Kõik muu, mis aga Eesti riigi korrast ja firmadest on sõltuv, on aga ikka veel liialt lahtine. Nüüd siis natuke täpsemalt millega olen pidanud tegelema.

1.5 aastat tagasi valmis Juunioride MMi ametlik kodulehekülg (www.orienteerumine.ee/jwoc) Kalev Külaase arvutihiire alt. Jooksvalt täieneb see sisuga kuni MMi lõpuni.

Võistluste tulemuste töötlemine hakkab toimuma Võistlus 2K ja Teade 2K programmidega. Mõlemad programmid on talvel suuresti ümber kirjutatud ja nende töökindlust on parandatud ka juhtudeks kui "midagi peaks metsas täiesti metsa minema". Võistlus 2K sai valmis just enne talvist MKd ja MMi Haanjas ja need võistlused oli programmile esimeseks suuremaks katseks. Kuigi mõned vead tulid välja võis talvise pea 3 kuu tööga rahule jääda. Tänaseks on needki vead kõrvaldatud ja Ilves-3 käigus ei esinenud programmide töös enam tõrkeid. Seda vast panid ajakirja lugejad ise ka tähele, et SI andmete mahalugemisel enam järjekordi ei tekkinud. Ainuüksi programmide kirjutamisele olen talve jooksul kulutanud üle 240 töötunni.

Talvel suutsin ära rääkida veel 2 inimest programme kirjutama. Toomas Viirsalu andis lubaduse kirjutada valmis programm kommentaatorile ja Kaido Hallik lubas teha spetsiaalse programmi, mis saadaks võistluse ajal jooksvalt tulemusi internetti. Mõlemad on sõnapidajad mehed ja nende programmid on enam-vähem valmis. Mõlemat programmi on tänaseks edukalt kasutatud SO MMil ja Ilves3el. Väikese täiendamise järel saame neid Juunioride MMil kasutada. Kommentaatori programmi peaks andma ka meie muudele võistlustel kommentaatori tööle uue taseme.

Valmis on "online" uudiste edastamise programmid. Haanjas saatis internetti Maret kommentaare võistluse käigust ja kõik tugitoolisportlastest huvilised said teada võistluste hetkeseisu kodus arvutitaga istudest. Tagavara uudiste süsteemi sai valmis ja oli kasutusel Ilves3el.

Et "online" tulemusi oleks võimalik metsast internetti panna on vajalik arvutiside võistluskeskuse ja asustatud koha vahel. Interneti metsa saamiseks sai 2002 augustis pöördutud Eestis (vähemalt jutujärgi) suurima ja tublima telekommunikatsioonifirma Eesti Telefoni poole. Algselt oli plaan, et saaksime nende teenust juba testida Kärsal Suunto Gamesi ajal. Tuleb aga välja tõsiasi , et Juunioride MM ei ole Eurovisioon ja ET puudub tahe, huvi ja oskus pakkuda sideteenust igas Eestimaa punktis. Mis siis ikka. Detsembris siis sai pöördutud järgmise Eesti telekommunikatsiooni suurfirma poole. EMT jaanuari lõpuks siis ütles oma hädise "jah" sõna. Ja aprilli alguseks lubasid, et kui levi on, siis nad võimaldavad reserveerida 2 GPRSi kanalit (maksimaalsest 8st). Seega mingi minimaalne ühendus peaks meil olema. Ajakirja ilmumise ajaks olen vast jõudnud ka kõik võistluspaigad üle testida, kas reaalselt ka näiteks Uniküla karjääris levib. Tagavara interneti variandiks jääb veel Radiolinja võrk. Algselt planeeritud and mem ahte me kasutada seega ei saa ja muljet, et Eesti on interneti vabariik ei ole võimalik muu maailma jaoks jätta. Ära jäävad nii online heli ja pildi edastamine, ajakirjanike teenindamine võistluskeskuses avaliku internetiga jne.

Novembris 2002 sai kokku istutud ja peetud maha JWOC teemaline IT koosolek. Seal sai otsustatud 2 olulist ja seni Eesti orienteerumises veel mittekasutatud asja: saada jooksvalt reaallajas tulemused metsast ja finišiaeg tuleks fikseerida fotokiirega.

Kuna mul oli juba olemas programm Võistlus2K jaoks millega sai nupuga aegu võtta ja arvasin et nupu asendamine fotosilmaga saab lihtne olema - võib-olla ainult mingi üleminek vaja teha, et see ühendada arvutiga. Mida ma ei osanud aga ette arvata, et fotosilma hankimine Eestis võib nii keeruline olla. Spordi varustust müüvad ettevõtted Eestis oleks pakkunud hea meelega hantleid või jalgpalli värava võrku. Tõsi, kui küsisin ajavõtu süsteemi, siis oli mõnel hinnakirjas täielik fotofinišisüsteem staadionitele koos kaamerate ja stardipüstolitega. See hinnaklass aga ei sobinud minule. Internetis natuke ringi vaadates leidsin mitmed spordifotokiire tootjad ja sai neile otse kirjutatud. Kuid ju ei olnud meie soovitud kogus neile märgatav või oli mõni muu põhjus, igatahes vastust ei saanud ühestki firmast. Suusa MM aga oli juba kuu pärast tulemas. Sai veelkord pöördutud Eestis ajavõtu teenust pakkuvate firmade poole ja küsitud laenuks fotosilmi - need olid aga SO MMi ajaks omal suusamaratonidel kasutusel. Sain küll ko ntakti selle isikuga, kes need seadmed olid teinud - ka temal ei olnud ühtegi üle ja aega uusi teha ka mitte. Ei jäänud mul muud üle kui hakata ise tegema. Väikese otsimise järel leidsin firma, kes toob maale tööstuslikke andureid. Lubatud nädala asemel saadi vajalikud andurid Eetsisse pea 2 nädala jooksul. Jäi veel 2 nädalat Haanja MM-ini. Õnneks ma ei oodanud käed rüpes ja kuna olemas oli andurite tehniline spetsifikatsioon siis õhtud veetsin skeemi joonistades ja vajalike komponentide otsimisega. Tevalo elektroonikapoe abil said need ka kiirelt Eestisse tellitud. Selleks ajaks kui ma anduri kätte sain, oli ka anduri ja arvuti juhtimiseks vajalik elektroonika kokku pandud ning tarkvara kohendatud uutele oludele vastavaks. Jäi veel paar käiku K-Raua kauplustesse ja nädal enne MMi saigi minna Nõmmele suusarajale andureid testima. Asi töötas! Jäi veel hirm, et äkki lumesajus või ereda päikesega lähevad andurid "lolliks". Õnneks kõik toimis - Haanjas oli nii päikest kui lumesadu aga tulemused tulid. Süsteemile sai lisatud veel "pildistamise osa" - igast finišeerimisest tehakse pilt. Neid pilte läks isegi MMi ajal vaja kontrollimaks millises järjekorras võistlejad läbisid finišijoone. Sama pildistamist sai kasutatud Ilves-3l, kus igast lõpetajast tehti veebikaamera abil protokolli juurde tema pilt. JWOCl kasutame finišijoonel fotokiirt ja ajavõtu dubleerime "nupumehega". Lisaks teeme siis igast lõpetajast "fotofiniši" pildi ja jooksvalt võtame videokaameraga finišipildi lindile.

Kõige rohkem on aga vaeva pidanud nägema metsast jooksvate tulemuste saamise nimel. Sügisel sai otsustatud, et nii suurel võistlusel oleks vajalik võistlejate KP läbimise info reaalaajas tuua kommentaatorile ja võistluskeskuses olevale publikule. Seni meil kasutatud "andmeside protokolli" - ehk mees metsast mobiiliga helistab kommentaatoritele ja teatab, et tuli esimene ja siis oli keegi punase särgiga ja mõne ajapärast veel mõned võistlejad kellede numbreid näha ei olnud - ei saa kasutada. Tegelikult olen tegelenud võimaluste otsimisega juba aasta. Erinevaid variante sai eelmise aasta suvel mõeldud - mõnega jõutud ka niikaugele et ka juba proovitud, kuid siis tuli välja, et metsas ei levi jällegi mobiil, või vastavate seadmete saamisega on Eestis probleeme. Rootsis O-Ringeni ajal uurisin ka kohalike korraldajate käest, et kuidas nemad tulemusi metsast saavad. Sai ka kokkulepitud , et kui väga vaja siis viimases hädas saaks nendelt rentida raadiomodemeid. Jätsin pakkumise meelde aga ikkagi oli soov saada teenust natuke odavamalt ja et seda ka oleks tulevikus võimalik Eesti teistelgi o-võistlustel kasutada. Kuna suve lõpus juba käisid läbirääkimised Eesti telekommunikatsiooni firmadega, siis sai ka neile pakutud välja mõte leida sellised seadmed ja lahendus mida saaks neilt näiteks rentida ka Ilves-3, 4EST, SG ja EMVde jaoks. Kui alguses võeti isegi vedu (huvitav kas nägid teenimise võimalust?) siis mida aeg edasi seda vähem vastati e-kirjadele. Kuni lõpuks saabus nende poolt vaikus. Olin jälle tagasi seal kus suvel. Egas midagi - tuli vaadata piiri taha. Kuna nii rootslased ja Kesk-Euroopa o-riigid olid kasutanud eelnevatel suurvõistlustel Tšehhi firma Racom raadiomodemeid, pöördusingi nende poole. Minu abipalvele reageeriti kiiresti ja detsembri lõpuks oli meil kokkulepe olemas, et nad tulevad ise kohale koos oma seadmetega. Ja mis meile ka üsna oluline, et võtavad kaasa oma kogemused orienteerumisvõistluste andmeedastuse toimivast organiseerimisest SPORTidentiga (sama seltskond on teinud eelmistel aastatel EMi ja MK etappidel aegade edastuse raadio teel). Ja seda kõike meile ainult transpordi ja olme kuludega!

Et asi saaks korrektselt läbi viidud pöördusin Eesti Sideameti (SA) poole küsimusega, et milliseid raadiosagedusi me võime võistluste ajal kasutada ja kas me selliseid seadmeid võime kasutad. (Oli oht, et näiteks piiril ei lasta üle kui ei ole õiget paberit ette näidata). Sain teada, et tuleks SA-sse saata infopäring. 2 nädala pärast tuli vastus, et antud Racomi seaded kasutavad küll RAS1000 sagedusala, aga selle võistluse jaoks loa saamine ei tohiks probleem olla ja pöördugu ma Sideameti lubade osakonna poole. Sealt sain teada, et võtku ma SA koduleheküljelt üks vastav vorm ja toogu see SA-sse. Veel anti teada, et 25kHz sageduse aastane riigilõiv on 2400 krooni ja seda, et väiksemaks ajaks ei saa. Kui nii seaduses, siis 2400 kr õnneks pole suur raha ja nii ma paberitega SAsse läksin peaspetsialist Raigo Piilbergiga kohtuma. Seletasin siis ära, et mida meie tahame ja millised on seadmed ja kuidas me neid plaanime kasutada. Anti lootust, et load saab. Järgmine nädal helistatigi ja sooviti täpsemat tehnilist dokumentatsiooni seadmete kohta, tegin päringu Racomi ja saatsin SAle vajalikud parameetrid edasi. Siis tuli aga teade lubade osakonna spetsialistilt hr Vladimir Maksimovilt SAst, et seadmed ei oma tüübikinnitust ja selleks vajalik vastavusdeklaratsioon. Jälle ühendust Racomiga. Neil oli olemas saksakeelne deklaratsioon, millega need seadmed kinnitatud enamus EU riikides. See aga Eesti seaduste kohaselt ei sobinud. Vaja kas eesti- või ingliskeelset. Anti ka seaduse number, et mis kõik sellel deklaratsioonil olema peab. Püüdsin siis selle Eesti seaduse ingliskeelde panna ja saatsin Tšehhi. Õnneks on Racom vana Ida-Euroopa riigi firma ja nad said asjast aru ja tegid 1.5 nädalaga vastava paberi ära ja saatsid e-postiga mulle. Sideametile aga e-kirjaga ei kõlvanud saada ja nii ma siis trükkisin selle välja ja saatsin faksiga edasi koos "Raadiosagedusala kasutuse nõuetele vastavuse kinnituse taotlemiseks vajalikud andmed" lisaga. Sellega asi aga ei piirdunud. Öeldi, et vaja täita "Raadioseadmete üle Eesti tollipiiri toimetamise eriloa väljastamise taotlus". Jälle vastav vorm täidetud ja faksiga teele. Mõne päevapärast helistati uuesti, et vajalik veel "Ühise raadiosaateseadmete paigaldamise loa taotlus" täita. Püüdsin siis uuesti seletada, et me ei hakka metsa paigaldama mingeid maste ja saatjate (kontrollpunkide) täpsed koordinaadid pole üldse teada veel. Ametnikud said küll aru aga viitasid seadustele ja mul ei jäänud jälle muud üle kui vaadata Regio atlaselt järgi enam vähem täpsed koordinaadid. Nädalavahetusel toimus õnneks Karjalaske võistlus ja seega sai ühendatud võistlusel käimine ja GPSiga JWOC võistluspaikade külastamine, et teada saada vajalik orienteeruv kõrgus merepinnast. Laest sai mõeldud ka antenni tüübid, suunad, kõrgused et kuidagi bürokraatiast läbi närida. Ja siis helistatigi SAst ühel hommikul ja öeldi et tulgu ma kohale. Kohale jõudes aga selgus, et tolli luba kehtib ainult 1 kuu ja seega pidin kirjutama senistele taotlustele, et soovin need tühistada. Seega tuleb mõningate paberitega veel ka juunis külastada riigiasutust - anti lootust, et kui muud paberid käes, siis selle tolli loaga enam kaua aega minna ei tohiks ja selle saab. Lõpuks siis 3.5 kuud hiljem kutsuti Sideametisse lubade allkirjastamisele. Peale 5le paberile allakirjutamist saingi kätte "Ühise raadiosaateseadmete paigaldamise loa nr GX03-516".

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti riigis on väga raske arendada uusi (info)tehnoloogiaid. Ühelt poolt on Eesti riik oma seadustega ja teisalt suurfirmade tahe mitte midagi kulutada arendustegevuseks. Kõige ebameeldivam on asja juures veel see, et need "seadused" on allkirjastanud praegune mis iganes minister ja JWOC organiseerimiskomisjoni esimees hr. Leivo isiklikult! Sellest, et Eesti riigis ei saa ID kaardiga allkirjastatud dokumente riigiasutustesse saata , õigemini küll saab, aga nad ei ole valmis neid vastu võtma, ei hakka ma pikemalt kirjutamagi.

Mai 2003